Nagu teada, toetas Eestis tegutsev „Inimõiguste keskus“ kohtuasja raames osaühingut Põnts, mis plaanis korraldada 1. juunil avaliku kogunemise Viljandi lauluväljakul, kus taheti lahti rullida vikerkaarevärvilist kangast. Viljandi linnavalitsus keelas selle põneva vaatemängu ära, põhjendades otsust antud aktsiooni sobimatusega Viljandi linna ja kogukonna konteksti.
Siin tuleb kõvasti kiita Eesti „Inimõiguste keskust“ selle eest, et see ei raiska aega ja ressursse selliste vähetähtsate asjade peale nagu kõiki juba äratüüdanud põhiinimõigused – nagu näiteks õigus haridusele, meditsiiniabile, kodule ja üsna mõttetule ning niikuinii väljasurevatele heterode elule, vaid keskendub tõeliste abivajajate fundamentaalsetele õigustele.
Miks Viljandi linnaisad arvavad, et homoteema ei sobi lastekaitsepäeva konteksti? Tuleb ju aidata kõigil lastel väljuda kapist, et nendest ei kasvaks onuheinosid ja nad ise ei sünnitaks tädimaalisid… ja et nad üldse ei sünnitaks mitte kedagi ega midagi. Äärmise vajaduse korral võib ju tellida roosa chihuahua kutsika kennelliidust või lapse Kurumbatustani surrogaatemade ühistult.
„Inimõiguste keskuse“ tööpõld on lai, sest mitte ainult OÜ Põnts, vaid ka näiteks MTÜ Kõnts, OÜ Pauk, MTÜ Peer ja OÜ Tuhar tahaksid kindlasti ka hageda: MTÜ Pauk sellepärast, et kohalik võim ei kooskõlastanud avalikku paugutamist pargipinkidel, OÜ Peer aga seetõttu, et neil keelati koprofaagiat toetavate plakatite demonstreerimine ühistranspordis. MTÜ Tuhar hageks põhjusel, et sellesamuse Viljandi linnaisad ei rahastanud Suure Pepu monumendi paigaldamist kohale, kus asus mõnda aega tünnijoala.
On alust arvata, et lähiajal vajaks „Inimõiguste keskuse“ abi ka OÜ Kuldne vihm, sest ka urofiilid on vähemus, mille õigus demonstreerida avalikus ruumis plagusid „Kuldne vihm eesti kooli kohal“ ei ole vähetähtsam, kui ühingute suurliidu Põnts-Pauk-Peer-Tuhar õigus teha ülejäänud ühiskonnaliikmetele seda, mis tegijaid iganes rahuldab.
Ivan Makarov
28. mai 2026