Seni arvasin, et koomikuid on meil põhiliselt poliitikute seas pluss rohked sisuloojadsuhtekorraldajadsuunamudijad, aga võta näpust – märkasin täna Delfis pealkirja „Koomikute lõõpimisõhtust kultuuriürituseks. Leelo Tungal hakkab röstima ansamblit 5Miinust“.
Ah et kui võtta vanake luuletaja ja kupatada ilgeima süldi sisse, siis saab kaaviari. Aga tsiteerime Delfi-Kroonikat:
„5Miinust röst muutus koomikute lõõpimisõhtust poolenisti kultuuriürituseks, kuna röstijate nimistusse on lisandunud teenekas luuletaja ja lastekirjanik Leelo Tungal. Kuidas ja mida on miinusepoistele Leelo Tunglal ütelda ning mille kallal võtta, saab näha Alexela kontserdimajas. Lisaks astuvad röstijatena üles ka ansamblist Puuluup tuntud Marko Veisson, sotsiaalmeediastaarid Mallukas ja Kristina Pärtelpoeg ning koomikud Maiduk, Aleksander Eeri Laupmaa ja Daniel Veinbergs. Õhtut võõrustab koomik Sander Õigus. Üritusega saab 5Miinust tänatud dekaadipikkuse panuse eest Eesti kaasaegsesse kultuurilukku.“
Selline auväärne seltskond siis. Kunagi esitasid Leelo Tungla tekste legendaarsed muusikud, nüüd siis jõuti viismiinuse röstimiseni. Shame mame, nagu ütlevad afroameeriklased.
Eks vana hobune tahab ka kaeru. Nüüd on siis sisulooja Leelo Tungal pääsenud Kroonikasse. Milline hiilgav vaimukirjaniku karjääri lõpusirge!
Ivan Makarov
05. november 2026


Hea artikkel. Olen ka väsinud sellest jamast. Erafirmast virutatud küll ja nüüd mul ka tervis persses. Loobun erafirmadest kuna mu elutöö on tehtud ja lahkun erast kuna rahad koos tervisega otsas. Kuna ma tervislikkuse möttes enam erafirmas raha kantida ei saa ja olen virutamiste eest palju vastutuse vötnud, siis mulle tehti uus pakkumine, asuda riigi alluvusse. Seal veel suuremad rahad mängus. Mis siin keerutada, kuna Pehkur lahkus, tervislikel pöhjustel, siis mulle pakuti tervislikel pöhjustel. Mis veel parem, ma Ivanile ka ju möttetu kommija, seega lahkun te meeldivast seltskonnast tervislikel pöhjustel ja asun riigi firmasi ehk reformierakonna puudliks, TANKISTIKS. Kui suunamudijaks, moeloojaks, mudijasuunaks, räppariks hakkan, siis ehk olen ka eliit ja kutsutakse roosiaeda sitajunn purgis. 24. veebruaril ehk ka oma enda raske teenitud maksudest ESTONIASSE. Kas ma sinna minna tahan, see oleneb tervisest, haigena jahh, tervemõistuslikuna ei. Aga ka vähem ……..tahaks ikkagi , et väärindataks ka sitavedajaid koos räpastega, kes töesti ühiskonda ülal peavad. Mullikas, Hunt, Räpparid, vot see on tase. Kui neid poleks, siis poleks ka riiki. On, kuidas on, aga need, kes ennast sallijateks peavad, vihkavad tegelt köiki, ka iseennast, ühiskonnale väärtusi toomata. Ajakirjandus ka enam Lauristin, siis polegi ju muud, kui räppar, Linna poiss, mallukas, BSH ja pehkuri haige möla. Tänaseks lõpetan, mu komm vöib ka viimaseks jääda, kuna ma haige värdjas IMRE.
Olen sellest kõigest tüdinenud, tean, et Malluka asemel on mul õige asjalik pruut, nimega Õuni, vahel jalaga saan, kui kellakeeramine on, aga muidu saame hakkama, tal ka tervis va vilets, aga udara pigistamisega piima veel annab.
Andke andeks, minu aeg on läbi nagu belarussil, lehm Öunil, viimased pigistused ja e200 eutanaasia, pikk plaan on lahendus, leida lahendus, nüüd ongi pika plaani lahenduseks kiire surm. Kuidas sa Ivan seda paksu Hussarit saad veel kiita. Aga noh, maitse asi.
Maitse ei puutu asjasse. Lauri Hussar oli väga hea saatejuht, oli minu hea kolleeg, suhtus minusse hästi ja toetas. Miks ma ei või kirjutada sellest heast, mida see inimene on mulle teinud? Ma mäletan küll mulle tehtud head, kuigi paljudel on selles osas haugi mälu.
tead IVAN, 2kuud enne surma sai mu isa mobilitsa kutse Ukrainasse, kuna tal olin punasõjaväe tunnistus alles. Alles hoidis sellepärast, et tõõstaazi saada. MA ei pea stund if püstijala koomikutest midagi, aga naerma ajas see, mitte ainuke, et nüüd rindele, ikkagi vöitmatu punaarmeelane. Isa ütles, et võitmatu võin olla, aga Murmanski tõõpatis läks tervis perse, seega pääses veel. Tead Ivan, siin ongi putini spioonid, delfis, erris, mida iganes, kus, seda riiki pole. Kui Vsevjovi nn. patrioot sotside peaministri jaoks ossinovskitel , kui sponsoril EKRET sõimab venemeelsuses, mis siin enam rääkida
Galinat mäletad, tema ütles ilusti, meil Ivaniga ühed vaated, et, mitte tülli minna, siis loobun. Mul samad sõnad, kirja teel oma mõtteid avaldada on teine, aga kalapüük Pirita jöes on teine. Oleme ikka nagu oleme, lihtsalt vahel…… tahaksin ka näidata, et ma ka olemas olen.
Mis Hussarisse, ta pole ju ainuke, kel võim peast perssest pähe lõõb. See, mis oli, on nüüd eilne. Tõnu AAva 1 lõik oli hea, eile olime luures, täna olen GULAGIS. Ärme riidle, aga, nii ta on, 1988, taeblas kalapüügis, tõotasime verevannet, et kiltsi lennuväe tsurkad saavad haapsalu rongijaamas peksa, tina, nüüd on ise saksamaal ja minul inkasso venemaalt. Saame hakkama, lihtsalt me pole enam eilsed, ajad muutuvad, muutuvad ka ideoloogiad.
Ivan ja teised, vanaisa, jessed jne. seda liberaalid tahavadki, et me konservatiivid tülli läheksime, teeme nii, et seda ei juhtu. Traktr, lehm Öuni ka ei taha riidu. Aga, me ei ole enam need 20 aastat tagasi, vanus, tehnika, endiste surnute , euronormid, raha, väim muutub, arvesta sellega, ära arvesta seda, kes me olime eile vaid arvesta, kes me oleme täna, homme……………….Nii nagu läks hukka Kiir, nii ka Lible. Aga kõik hea, lõpp hea.
Ivan, Hussar hea mees, oli konservatiivne ajalehe boss. Aga Lehtme pättuse salgas maha ja nüüd tema häältega paks, ülbik. Heast ausast mehest sai paksmagu ülbikust rahast, võimust vastikuks lõuaaluse rippuvaks paksmaoks, olgu, ärme me riidle, sa südamega m,ees, kes teab raha väärtusi ja aias toidukasvatamise kunsti. Tegelt peakski tegema õiget muuseumi sibidest, toidutootjatest ehk väike talunikkudest, maaelust. Ausalt, kui mullikast, bshst, anu saagimist, reeda pojast puhkust saada, siis ongi rahumäe kalmistu, närvide maandaja.
Lühidalt, on hea olla putinistidele fashist , neegrist naabrimehele rassist. Mida veel ilusamat tahta peale maksutõusude. Kahju, et varem pole mulle tehtud selliseid ilusai komplimente.