Kolleeg Suurest meediamajast:
„Eesti Muinsuskaitse Selts tegi mitmele institutsioonile ettepaneku kuulutada Tartu rahu aastapäev riigipühaks, haridus- ja teadusministeeriumist tuli aga hämmastav vastus. Sattusin täna lugema seda ja mõtlesin ikka, millises imeilusas riigis me elame või milliseks imeilusaks paigaks on see muudetud igasugu punajeekimite poolt.
Võtame siis kalendrikese ette: jõulud mõjuvad lõhestavalt ja polariseerivalt, sest moskva patriarhaat koos holoppidega peab neid teisel ajal. Uus aasta tekitab ka vastuolusid, sest Putin peab oma kõne tund aega varem ja Lasnamäe seltskond paugutab tund aega varem. Järelikult: maha! Jaanipäev on nendele sovjeetidele ka mingi arusaamatu päev, järelikult ka vastuolu ja maha! Ärge jumala eest siis kõssake midagi juuniküüditamisest ja märtsiküüditamisest. Need
osutavad väga konkreetselt toimepanijale: vene okupantidele. Eestis elab tiblasid, kelle perekondlik, kultuuriline või poliitiline mälumuster seostub Nõukogude Liiduga: oma esivanemate teenistusega punaarmees, julgeolekus või Venemaa ajaloonarratiiviga. Nende jaoks võib küüditamiste riiklik esiletõstmine samuti mõjuda “keeruliselt”, “vastandavalt” või “mittekaasavalt”. Ka lihavõtted on Kremli holoppidel tavaliselt teisel ajal, järelikult ka Suur reede polariseerib.
Jäävadki lõpuks vaid 1. mai ja naistepäev, kui Kristina Kallas oma juurteta tolapundiga saab pussyhätid pähe panna ja õue tola minna mängima. Ning 9. mail võib Aljošale nelke viia. Kurat, kellele sellist Eestit vaja läks?“
07. mai 2026
mis te siis arvasite, et jäetakse kitarri, mikrofoni ja kommunaalkingadega vä.
See on sinu isa. “Воевал под Сталинградом и на Калининском фронте. Закончил войну старшиной-политруком в Эстонском корпусе, созданном специально для освобождения Эстонии.” Saada kuradile oma viha ja vii isale nelgid.
IM ei pea oma isa sellisel viisil meeles pidama, kas seda su ajunatuke ei suuda haarata?!
Esiteks ei ole see minu artikkel, te ju lugeda oskate? Ja äge palun kirjutage siin sellist jama, mida levitab teie “vene maailm”. Minu isa pole sõdinud ei Stalingradi lähistel ega Kalinini rindel. Minu Narvas sündinud isa, tsaariohvitseri poeg, oli teiste mobiliseeritud eesti poistega Eesti laskurkorpuse võitleja ja kohe esimeses lahingus sai raskelt haavata Luki all, ise ei jõudnud kedagi tappa. Tõin oma isa hauale suure ilusa hauakivi, mis on tehtud eesti rahnust, mille leidsin Kõrvemaa metsadest. Minu pereasjad ei ole teie asi. Ta oli pärast sõda Eestis tuntud ja hinnatud teadlane, ärge vehkige siin oma georgi lindiga.
Sellist tähtpäeva nagu Suur reede ei ole tänapäeval üldse vaja tähistada, kindlasti ei tohiks seda iga aasta tüütult esile tuua. Meie maal, vähemalt vaimupealinnas ei usu jumalaid ega apostleid enam praktiliselt keegi. Meie, edumeelsed noored seda ei tee, ja sellest võib meie maal rääkida täääiesti vabalt.