Eesti ersatskonservatiivid EKRE näol pidevalt solvuvad selle peale, et neid nimetatakse Kremli jutupunktide vestjateks. Aga kuidas neid siis saaks veel nimetada, kui nad levitavad Eestis massimõrvar Putini välispoliitilisi seisukohti tõe pähe?
Värske näide – Uute Uudiste tänane pikk lugu „ASI ON AMETLIK: Brüssel sekkub Ungari valimistesse“. Loomulikult on lugu anonüümne, sest kui EKRE põrub järgmistel valimistel, tahavad selle propagandistid jätkata „puhaste paberitega“ tööd mõne teise erakonna juures mõnes teises väljaandes.
Ungari enda opositsiooniliider Peter Magyar teatas hiljuti, et peaminister Viktor Orban kutsus Ungarisse Venemaa sõjaluure agente, et nad mõjutaksid valimiste käiku Orbani kasuks. Magyar pöördus ka otse Venemaa võimude poole nõudmisega lõpetada sekkumine Ungari valimistesse. Mitu allikat, sealhulgas uuriva ajakirjanduse projekt VSquare väidavad, et Kreml lähetas oma Budapesti saatkonda poliittehnoloogide salga, mis tegeleb mõjutustegevusega sotsiaalmeedias, nagu tehti seda viimati Moldovas. Vastutavaks operatsiooni eest on määratud Putini administratsiooni asejuht Sergei Kirijenko. EKRE organ vaikib need faktid maha ja väidab, et hoopis Brüssel sekkub Ungari valimistesse.
Kusjuures fakt on see, et Ungari valimistesse sekkub oma pisikese häälekesega EKRE, kuna selle esimees Martin Helme, teenekas orbangutan fanaatilisest orbangutanide perekonnast, osaleb nädalavahetusel Budapestis suurel kogunemisel CPAC Hungary, kus ta astub üles neljandat aastat järjest ka kõnega, nagu ka oma valimispropagandat tegev Ungari peaminister Viktor Orbán.
Veel ühe Uute Uudiste anonüümse loo tark autor loetleb ise tegelikke sekkujaid (jättes muidugi välja Budapesti lennanud Kirijenko tiimi): „Esinejate seas on lisaks eri riikide parempoolsete erakondade juhtidele ka USA kongresmenid ja paljud teised konservatiivsed poliitikud. Tänavu on üritusel eriline tähendus, sest see toimub vahetult enne Ungari parlamendivalimisi. Samal nädalal toimub Budapestis veel üks suurem parempoolsete poliitikute kogunemine (“Patriots for Europe”), millest võtab osa ka mitu Riigikogu EKRE fraktsiooni saadikut, et avaldada valimiste eel toetust oma mõttekaaslastele Ungaris. Ka USA asepresident J. D. Vance plaanib lähipäevil külastada Ungarit, et avaldada toetust riigi pikaajalisele peaministrile Viktor Orbánile.“
EKRE on muutunud mitte lihtsalt kremlimeelseks, vaid lausa padukremlimeelseks jõuks Eestis. Uued Uudised: „On üks tõsine takistus, mis ei lase Brüsselil ja Kiievil oma sõjameelset poliitikat takistamatult ellu viia: Ungari patriootlik valitsus peaminister Viktor Orbáni juhtimisel.“
Näete nüüd: Venemaa tuli Ukrainale kallale, hõivates selle maid, juba viiendat aastat pommitades rusudeks ukrainlaste linnu ja korraldades karmil talvel külmagenotsiidi, aga „sõjameelset poliitikat“ viib ellu hoopis ennast fašistliku riigi röövvägede eest kaitsev Kiiev.
Uued Uudised: „Ungarlased on sügavalt pahased selle üle, et Volodõmõr Zelenskõi on juba nädalaid blokeerinud Ungari energiavarustuse seisukohalt kriitilist Druzhba torujuhet.“ Ehk vene rakettidega pihtasaanud naftajuhtme purunemine on samuti Ukraina süü. EKRE ajab südame pahaks, süüdistades vägistamise ohvrit selles, et too on osutanud vägistajale vastupanu.
EKRE (organi) retoorika sarnaneb aina rohkem Kremli poole peale üle läinud äraandjate omaga. Ukraina elanike massimõrvade selgitamine „Brüsseli ja Kiievi sõjameelse poliitikaga“ on jälestusväärne. Mõni ime siis, et Uued Uudised avaldavad pidevalt kahtlust, et miks peaksid eestlased oma riiki sõja korral kaitsma. Pikal Hermannil saaks ju olema uus lipp ja kubermang pakuks inimväärset elu.
Olite ju Eesti patrioodid, nüüd olete aga räuskavad Kremli suuvoodrid.
Ivan Makarov
20. märts 2026
Kordub vist see, mis oli Riigikogu valimiste eel 2023 (tõsi, vaid kampaania ajal): nagu tabavalt tollast EKRE kampaaniat iseloomustas orientalist Peeter Espak (kes kindlasti ise Isamaa valija, kuid suhtub heatahtlikult muudesse konservatiivsetesse jõududesse): kogu kampaania mõte näis EKRE-l olevat et ärge te jumala eest meid küll valige…
Tol korral neil minu hääl läks kaotsi, st läks Keskerakonnale kui teisele (ajalooliselt) establishmenti-vastasele parteile, mis ei teinud lahmivat kampaaniat sõja ajal. EKRE kampaania mu meelest tol korral oli kehv, sest keskenduti liialt ELi jamade häbimärgistamisele. Polnud ju mingit vahetut moslemihordide ohtu jne. 2024 valisin ikkagi iseenesest mõistetavalt EKRE kandidaadi, aga selleks oli ju Jaak Madison. Olin varem tema tööga Europarlamendis rahul, olen nüüd ka.
“Takistus, mis ei lase Kiievil oma sõjameelset poliitikat takistamatult ellu viia…” – No see on juba nagu Pravda etteheited 1939/1940 “финляндская военщина’le”. Kiiev on juba ca 1 aasta nõus vaherahuga mis jätaks 20% Ukraina territooriumist agressori kontrolli alla. Hinnangulist on neil aladel 3-5 miljonit elanikku. Putin ju pole nõus vaherahuga.
Kirjutisel pole UU-s autorit märgitud. Jääb arusaamatuks, kas see on siis tõesti lehe kollektiivi ühine seisukoht? Kuu aja eest oli Jüri Kukel fakti- ja loogikavigadest kubisev artikkel Ukraina kohta, seda oli lihtne kritiseerida, aga tegu oli justkui konkreetse inimese arvamuslooga.