Kui nn presidendi ametikoht oleks Eesti jaoks määrava, mitte sümboolse tähtsusega, oleks meil ehk põhjust muret tunda. Nimelt tegi p.resident Alar Karis sotsiaalmeedias avalduse, et ei talu enam rumalate poolt esitatud liigseid nõudmisi.
ERR: „Keda või mida president täpsemalt silmas pidas, seda presidendi kantselei lähemalt ei selgitanud, kuid kinnitas, et tegemist on Karise isikliku seisukohaga. „Olen ühtäkki saanud täiskasvanuks. Ma ei talu enam teatud asju. Mitte sellepärast, et ma oleksin ennasttäis, vaid lihtsalt sellepärast, et ma olen jõudnud oma elus sinna, kus ma ei taha raisata rohkem aega selle peale, mis mind ärritab või teeb haiget. Ma ei talu enam rumalate poolt esitatud liigseid nõudmisi. Kadunud on soov olla meele järele neile, kellele ma ei meeldi. Ja pole põhjust naeratada neile, kes ei soovi mulle naeratada.“
Ilmselgelt on härra Karis kellegi peale solvunud, mis aitas tal paugupealt „täiskasvanuks saada“. Kas ta just tunnistas, et käitus enne seda Eesti jaoks ajaloolist hetke nagu puberteet? Aga sellisel juhul võivad tema poolt FSB kirikliku filiaali ohjeldamise seaduse ja Eesti kaitsejõudude umbkeelsete poolt ummistamise vältimise seaduse blokeerimine, nagu ka Venemaa agressiooni kritiseerimise väljajätmine Kasahstanis peetud kõnest anda alust kahtlustada, et tegemist oli pigem „našistliku“ laadi puberteediga.
Kui tekkivad mõned muud loogilised mõtted, siis tsiteerigem ERR-i: „Kantselei kinnitusel on president hea tervise juures.“ Kas seda oli siis vaja kinnitada? Oli põhjust?
Eesti „presidendi“ tegevus on olnud viimastel kuudel niivõrd ühiskonda lõhestav ja venemeelne, et selle analüüsimisel ehk ei peakski lähtuma aksioomist, nagu oleks riigijuhi näol tegemist ilmtingimata erakordselt moraalse, targa ja pädeva inimesega.
Alar Karis näib nõrga karisma ja tagasihoidliku erialase haridusega laisavõitu ametnikuna, keda eesti rahvas pole enda etteotsa valinud. Tema vaimse taseme ja aususe kohta räägib piisavalt see, et ta võttis mitmeks aastaks oma nõunikuks kunagise KGB tegelase. Aga see on ilmselt ülemaailmne trend, sest kui USA president pidevalt nimetab samuti KGB-st pärit sõjaroimarist sadisti oma sõbraks ja nõuandjaks ning väidab Krimmi kohta, et see olevat imeline kõigist neljast küljest ookeani lainete poolt ümbritsetud kohake, siis meie enda presidentiku poolt ühel kliimakonverentsil antud lubadus, et Eesti aitab Aafrika riikidel võidelda lumeoludega, kõlab sama vaimukalt.
Ohtlik ja masendav on see, kui maailma liidrist üliriiki juhib harimatu nartsissistist ärikas, väikeriigi ohmuvõitu juhi vastutus on võrreldes sellega kaduvväike, see on “kõigest ühele miljonile” piinlikkust valmistav probleemike. Sellest, mida ta rääkis või ei rääkinud Borati „maailma suurimas riigis“, ei sõltu peale ühe suursaadiku karjääri mitte kui midagi, keegi seda „vene maailmale“ sobivaks kohendatud pläma ei mäleta ja see on kõneaineks vaid meie kohaliku poliitika konnatiigis.
Ärme tee Kadrioru sääsest elevanti.
Ivan Makarov
10. detsember 2025
Just läbi Borati „maailma suurimas riigi“ skeemistavad Eestis tegutsevad vene maffioosnikud mordorisse või sealt euroopasse sankstioonialuseid kaupu. Kurb, et sellele vaatavad läbi sõrmede Kapo, Mta, valitsus ja muidugi president ise. Korruptiivne ringkäändus, kus üks on teisele mingi teene võlgu. Nii et Karis tegi viimasel välisvisiidil kõik teadlikult. Miks ta sinna maale üldse sõitis?