Kolleeg Suurest meediamajast:
„Ivan, ma ei pea neist lugu ja ei loe ka neid mingiteks ajakirjanikeks. See pole ajakirjandus, kui sa raha või töökoha nimel, kellelegi kommunikatsiooniteenust pakud. Ma ei kiida ka heaks, et noorsand nimetab oma Telegrami-kanalis Eestit “lõbumajaks” ja, et vabas Eestis sündinud Eesti kodanik heietab, et tunneb end Nõukogude Liidu kodanikuna. Lihtsalt see, et poliitaktivistid, lobistid ja muidu ebaausad inimesed töötavad meil ausate ajakirjanike pähe on lihtsalt Eestis viimased 15 aastat sümptomaatiline.
See lugu ei ole ainult sellest, kuidas üks kesik tuli kapist välja ning läheb tööle Mihhail Kõlvarti nõunikuks. See on lugu sellest, kuidas ajakirjaniku ja poliittehnoloogi rollid on kokku sulanud ja tarbijat petetud. Kui enne ametivahetust on see konkreetne inimene teinud Kõlvarti ja teiste tippkesikutega kümneid pehmeid, mugavaid ja kriitikavabu intervjuusid tulevase tööandjaga, siis pole enam võimalik rääkida sõltumatust ajakirjandusest, siis see näeb välja nagu pikalt ette valmistatud üleminek PR-tiimi. Ja kust algab Toomide ning Kõlvartite pr-tiim? ikka sealt samast nn. venekeelsest meediast, mille maksavad kinni eesti maksumaksjad.
Veel kurvem on see, et selline skeem pole erand, vaid sümptom. Delfi Meedia on aastaid toiminud kui mugav läbikäiguhoov, kus lobistid, poliitikud, kommunikatsiooninõunikud ja “ajakirjanikud” liiguvad uksest sisse ja teisest välja. Ühel päeval kirjutatakse „analüüse“, järgmisel koostatakse sõnumeid erakonna, ametnike või ettevõtjate mainekujunduseks. Piir mainekujunduse ja ajakirjanduse vahel on ära kadunud ja söönud ära usalduse kogu Eesti meediaruumi vastu.
Probleem pole ainult üksikutes inimestes, vaid kogu süsteemis, mis lubab seda kõike teha ilma punast joont tõmbamata. Kui juhid ja omanikud ei näe probleemi selles, et võimu lähedal soojendanud reporterist saab üleöö poliitiline strateeg, siis on midagi fundamentaalselt katki. Avalikkusele müüakse seda kui “isiklikku karjäärivalikut”, tegelikkuses meenutab see aga pigem pöördukse-mehhanismi, kus ajakirjandus muutub värbamiskanali ja legitimeerimistehase seguks ning aus ajakirjandus jääb kuskile väga kaugele.“
06. veebruar 2026
Tere Meediavalvur, kodusõjaks läheb, vahet pole, kes pukis, Jäägrid tõusu teel, vange ei võta, maha laskmisele kõik, kes ette jääb, minister Keldo, lubas riigi maad kui vähegi saab riigi maad kallimalt maha müüa, tuulikuid rohkem, Leis raisk, Belgiast uus moslemite vangla leping, Kaja, peame sõda Trumbiga, jne. Õnneks 24, veebruar tulekul ja toimub mäss 1924 ehk detsembri kuumuse asemel tuleb veebruari külm lihamass 2026, nüüd aitab, esimene laks läheb värska pihkur ligi majale, eks näis, kas ta majake on ikka droonide vastu kaitstud nagu sotsis putini villa, saad aru Ivan, seda riiki ei ole enam, kaputt…..kui kuupalk elektri peale….aitab…..Jäägrid tulekul.