Kolleeg Suurest meediamajast:
“MALLE JA NÕIAKIVI VIIMANE KIUSATUS”
Ühe konservatiivse öö higine õudusunenägu
Tegelased:
- MALLE PÄRN – kunagine Karutütar Taisi, nüüd Objektiivi kolumnist.
- LIBE-ZUZI – liberaalide juht, sotsiaalmajanduslikult sooneutraalne susi.
- MAARE-GRETA – kliimajänku, vegan, kannab sammalt igaks juhuks kaasas.
- SULO-SOROS – hundilaps, kellel on fond. Väga suur ja väga liberaalne fond.
- KIVINÕID – nüüd kväärdigitaalne ja kannab QR-koodi oma mantlil.
- ROPKA – kivivalvur, nüüd töötu ja teeb päeval TikTokke.
STSEEN 1: UNEMETS – KIVINÕIA LAGENDIK
(Lavale ilmub kivikujuline moodul, mille kohal vilgub vikerkaarevärviline hologramm. Kostab Rita Holmi lauldud nokulaul. Malle ärkab metsas, jalas villased sokid ja süles Piibel.)
MALLE (vaikselt paanikas):
Kus on mu hommikumantel? Kus on mu missioon? Kus on… Eesti?!
(Lavale marsib LIBE-ZUZI, kes kannab retuusidest õmmeldud liturgilist keepi ja räägib mikrofoni, mis pole ühendatud mitte kuhugi.)
LIBE-ZUZI:
Tere tulemast tagasi, Karutütar! Me siin otsustasime, et Nõiakivi… noh, see on nüüd kogukonna jagatud ühisenergia keskpunkt, mis väljendab identiteetide mitmekesist voolu. Peale selle saame me varsti siia eurotoetusega tehtud uue jalgrattaparkla ning rattatee, mida talvel alt puudega köetakse, nagu Kopenhaagenis. Meil tuleb siin ka varsti näitus nõukaaegsetest geipartorgidest.
MALLE (šokis):
Nõiakivi oli püha! Seal palvetasid karud! Päris karud! Habe ees ja genitaalid sündsalt kaetud!
MAARE-GRETA (jookseb ringi sambla ja märkmikuga):
Teeme kivist CO₂-sidumise keskust. Varsti saame toetuse, et kivile päikesepaneelid panna. Kõik, kes kiviga räägivad, peavad aga enne andma nõusoleku töötlemiseks GDPR alusel!
SULO-SOROS:
Ja kõik peavad kirjutama oma tunnetest haikuvormis! Nii me maandame kivist väljuvat heteroenergiat.
(Kivinõid tõuseb kivist. Tal on üll keep ja käes kõlar.)
KIVINÕID (lauldes): „Kesk metsa ma seisan, ma binaarselt helan,
Kõik normid ma segi peksan ja patriarhi pelan!“
MALLE (taganeb kivist kaugemale, tehes ristimärki):
See ei ole mingi “Nõiakivi”, see on “NÕIAKVÄÄR”! Ja kus on Ropka?!
ROPKA:
Tööd ei ole. Kivi ei vaja enam valvurit. Ta tunneb ise end turvaliselt. Tänu “konsensuslikule aurahooldusele”.
(Malle pöörab pea taeva poole, järgneb dramaatiline monoloog.)
MALLE:
Oo Issand, miks sa mind siia saatnud oled? Kas sellepärast, et ma uut Tartu volikogu koosseisu kiitsin? Või sest ma ütlesin, et uudissõna „vehm“ solvab kristlasi? Kas see on… minu karistus?
(Äkitselt taevast sajab alla… Norra poolt rahastatud projektitaotlusi ja sookvoodi küsimustikke. Malle karjatab, langeb põlvili, sirutab käed kivile…)
MALLE (karjub):
ANDKE TAGASI MU KIVI! Ma tahan oma vana head, heterokeskset, samblaga kivikest!
(Kõik vehivad nagu pöörased techno-vikerkaaretantsu ümber kivi. Kivinõid laseb kivi ümber tossu. Sulo-Soros jagab grante geiparaadi ja feminismikonverentsi korraldamiseks.)
STSEEN 2: MALLE ÄRKAB
(Malle kargab voodis istukile. Kell on 4:44. Lauba peal külm higi. Telekas mängib ETV arhiivist “Nõiakivi” originaal.)
MALLE (hüüatab kergendusega):
See oli… ainult unenägu! Taisi oli ikka MINA, mitte… TRANSI!
(Ta võtab sulepea ja asub Objektiivi kirjutama uut kolumni. Pealkiri: “Kuidas nõiakivi vallutas globalistlik soohallutsinatsioon?”)
MALLE (rahulolevalt):
Objektiiv vajab mind…
(Lava läheb pimedaks. Kõlab vaikselt “Õhtujutt” tunnusmuusika aastast 1978.)
LÕPP
02. november 2025