MEEDIAVALVUR: kultuurse inimese ja metslase dialoog ei olegi võimalik

Ma ilmaaegu arvasin, et olen juba kõike elus näinud ja mitte ükski asi ei pane mind imestama. Aga eksisin, sest harimatuse ja rumaluse üllatamiskohver on üüratu.

Eilne riigikogu infotund algas EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme küsimusega kultuuriminister Heidi Purgale: „ERM-is viidi 27. septembril läbi üritus nimega “ÖÖ25” ja seda reklaamiti kui selle sügise kõige oodatavamat sündmust. Seda nimetati võimsaks kultuuri- ja meelelahutuskavaks ja kontsertkogemuseks. Selle kogemuse osaks oli siis ilge roppus nimega Valge Tüdruk. Tuli sinna üks kohalik nurgatagune taidlusartist, kes tegi sel laval tõesti jälke asju. Ropendati, oli poolpaljast aelemist, oli vahekorra, orgasmi, ejakulatsiooni imiteerimist, vägivalda, peksmist, ka vägistamist teeseldi seal. Ja muu hulgas mõnitati ja alandati ka publikut, löödi neile otsaette templeid, näiteks “libu” või “suguhaige”.

Põhimääruse kohaselt on Eesti Rahva Muuseum ehk ERM Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, see on riigimuuseum, ministeeriumi hallatav muuseum, ja ta saab raha maksumaksjalt ja mitte vähe raha. Kui ma õigesti ütlen, enam-vähem suurusjärk on 9 miljonit eurot aastas. Ega ma muud ei tahagi. Ma üritan aru saada, mis siis kultuuriministri vaade asjale on. Kas see on kultuur, mida seal tehti? Kas see kultuur on ministeeriumi poolt heaks kiidetud? Kas maksumaksja peaks selle kinni maksma? Aga kui te ütlete, et jah, on, siis meil muidugi tuleb seda arutelu natuke teise nurga alt edasi viia. Aga kui te arvate, et see, mis seal toimus, ei ole normaalne, et see oli rõve, see oli kultuuri lagastamine, see oli kultuuripärandi mõnitamine, see oli Eesti kultuurimälu institutsiooni lagastamine ja alandamine, siis mis te ette võtta kavatsete? Selle muuseumi direktor on teie alluv“ (allikas: riigikogu stenogramm).

Järgnev oli kirjeldamatu. Esiteks näitas tavapäraselt uimase olekuga Purga täielikku ebaprofessionaalsust mikrofoni käsitlemisel, puhudes sinna pidevalt sisse, mistõttu kõlasid paugud ja muud helid, nagu ETV Terevisioonis kõlanud „Valge tüdruku“ peeretamislaulus, heli katkes ja riigikogu esimees Lauri Hussar, mu endine kolleeg Vikerraadiost, oli sunnitud selgitama DJ Purgale, endisele Raadio 2 juhile, kuidas tuleks rääkida mikrofoni. Kuid isegi mitte see ei rabanud Purgat kuulates, kui ta vastas sedapuhku väga vaoshoitud Martini küsimustele selle jälkuse kohta, mis saadeti korda Eesti Rahva Muuseumi egiidi all.

Oli selline tunne, nagu misjonärid oleksid küsinud inimsööjate saarel helmeste ja konservpurkidega kaunistatud ning inimluuga läbistatud ninaga kannibali käest, kas tal ei ole ikka imelik süüa teisi inimesi ja kas siis selleks on valged inimesed toonud saarele noad, kahvlid ja penitsilliini. Ja kannibal küsiks korduvalt vastu, et kas te ise olite ikka kohal, kui me oma ligimesi täiesti seaduslikult ja hea isuga sõime? Et kas te olete ikka ise ka proovinud? Et see toit on tervislik ja maitsev ning kokk, kes valmistas inimliha bataatide ja ürtidega, on kohusetundlik spetsialist ja ise roogade valmistamise protsessi ajal ülemäära ei hauganud. Ja et meil, inimsööjatel, on roheline taaskasutus, roojame säästvalt katlasse ja supiköögi lävepakule.

Eesti häda ei ole isegi mitte selles, et ERM-i üritusel peeretati ja ejakuleeriti inimestele näkku. Palju suurem häda on see, et meil võib Heidi Purga vaimse tasemega plaadikeerutaja saada kultuuriministriks ja olla kultuuriminister.

Olen olnud põhimõtteliselt riigikogu erakorraliste valimiste vastu, kuid annan endale aru, et veel kaks aastat selliste tegelastega kultuuriministeeriumis ja ERM-is võivad osutuda eesti kultuuri jaoks letaalseks. Kristen Michal, kes ei ole ju rumal inimene, ilmselgelt ei ole mitte midagi õppinud kastiratta ratsaniku vempudele järgnenud reformierakonna tõsiseltvõetavuse krahhist, arvates vist, et ta on Caligula ja saabki tuua võimu sisse näiteks mära ning alamad peavad intellektuaalsete probleemidega kabjaliste avalikku füsiopatoloogiat ja loomulikke vajadusi jälgima, kiitma ja kinni maksma.

Valid reformierakonna, saad Purga ja „valge tüdruku“, see on üks pakett.

Ivan Makarov