Täna toimus Riigikogus p.residendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine. Selle käigus tõestas EKRE esimees Martin Helme, et Perekonna poolt võetud kurss moskoviitlusele lõhub isegi sündsuse piirid.
Oma esinemises karjus ta saali Putini nime umbes kümme korda ja lõpuks asus organisatsiooni KOOS juhtide kaitsele, mis on pärast vennastumist Toomi, Tšaplõgini ja Seligeri-Kõlvarti keskerakonnaga isegi loogiline: dozoorlastega asju ajanud ja kätelnud Savisaare pärijad on jätkanud tema liini koostööks „vene maailma“ agressiivsete aktivistidega. Martin Helme: „Kui on vaja, võtame kinni need batjuškad, saadame piiri taha. Kui on nad inimesed, keda ei saa välja saata, siis on olemas meil paragrahvid, mille alusel nad kinni võtta ja põhiseadusliku korra vastases tegevuses süüdi mõista. Meil on praegu Eestis näide sellest, kuidas meil on üks erakond nimega KOOS, kelle juhtide suhtes täpselt seda tehakse. Kohtuprotsess kerib, vaatame, kuhu ta välja kerib. Aga ärge tulge rääkima…“ jne.
Ootame siis järgmisena Martini säravat esinemist Oleg Bessedini saates.
EKRE-l on keskerakonnaga ühtne verering, sest mandunud rahvuskonservatiivide parimad pojad Madisonist Ernitsani on nüüdseks astunud Jedinaja Rossija sõsarparteisse. Enne läheb jumala päike looja, kui saab loetleda neid Peeter Ernitsa ülekargamisi ühest erakonnast teise, aga olulisem on see, et mainitud arutelu raames esines ta kahe küsimusega igumenja Filareta raske saatuse kohta ja siis pidas seosetu kõne, mis nagu tõendaks, et vana inimene langebki lõpuks tagasi lapsepõlve. Ernits jagaski mälestusi oma emast, ka sellest, kuidas USA ja Soome presidendid golfi mängisid, aga oli innovaatiline – erinevalt oma endisest inimkanistrist erakonnakaaslasest Kalle Grünthalist, kes nimetas Eestit riigikogus banaanivabariigiks, defineeris Ernits meie isamaad täna kirbuna: …oleme väga suure ja agressiivse naabri kõrval, väikene nagu kirp, aga väga aktiivne kirp.“
EKRE fraktsiooni peaideoloog ja parteitu polgupoeg Varro Vooglaid aga esines tavakohase tautoloogiast kubiseva filipikaga, deklareerides, et tal on õudsalt häbi ja kohutavalt piinlik, et kogu riigikogul peaks olema kohutavalt häbi ja õudsalt piinlik, et kõik ümberringi on nahaalselt käituvad nahaalid ja kõik toimuv on äärmiselt häbiväärne, nii et lõpuks tuli seda kuulates meelde vene bandiidiseriaalidest tuntud blatnoide hädakisa „volki pozornõje!!!“ Ilmselt häbenes Vooglaid lõpuks oma ausad silmad välja, eriti kui vaatas aknast Pikale Hermannile, kus on nagu kiuste endiselt lehvimas sinimustvalge lipp.
Nii et kuigi Eestis on praegu kaks paberitega rahvuskonservatiivset erakonda, on meie rahvuskonservatiivsus surnud ja lehkamas, kuna üks nendest parteidest asutamise hetkest magab ja teine paistab olevat lõplikult kremlistunud.
Ivan Makarov
14. mai 2025